Ma m6tlesin tükk aega, kas üldse kirjutan selle jutu siia, v6i kirjutan privaatsesse blogisse. Aga kuna mu blogilugejate hulgas on ka teisi (tulevasi) vahetus6pilasi, otsustasin siiski siia postituse teha. Ehk on huvitav/abiks. :)
Möödus 4 tundi, kuni ma hakkasin ennast juba halvasti tundma. Et ma mitte midagi ei tee ja otseselt telekat ka ei vaata. Aga see asi läks ainult hullemaks. Ma muutusin kuidagi kurvaks ja järsku tundus k6ik nii jube ja 6udne. Ma m6tlesin, et kogu mu ülejäänud vahetusaasta saab väga m6tetu olema, sest ma ei tee midagi ja ainult pikutan. See oli lihtsalt 6udne, kuidas järsku k6ik nii halb tundus. Ma ei teadnud üldse, mida ma tahan ja mis ma tegema pean. Selline segaduse hetk ja k6ik viimase aja emotsioonid j6udsid mulle korraga kohale. Sest ei ole kerge olla pikka aega üksinda oma päriskodust nii kaugel. Ja eriti, kui m6tteid nii palju on, siis lihtsalt peab tegevuses hoidma ennast. Niiet see 4h m6jus kohutavalt...
M6tlesin siis, et okei, v6tan ennast kokku ja hakkan keelt 6ppima. K6ik oli hästi, lugesin ja kirjutasin palju uusi s6nu...kuni mama koju tuli. Iseenesest okei, aga 10 minutit pärast seda helises jälle uksekell. Seekord oli seal politsei, hmm. Aga selgus, et nende viga ja nad olid vales kohas :D Aga pärast politsei lahkumist t6usis sellest ikkagi arutelu, mis loomulikult ei olnud just k6ige vaiksem. Ausaltöeldes oli see ikka kohutav. Nii palju kisa ja ma olin jälle segaduses ja tundsin, et ma ei peaks siin üldse olema. 6nneks oli kogu jutt poola keelne, niiet ma vähemalt ei saanud aru.
Läksin oma tuppa ja m6tlesin, et mida ma siis tahan; Kas ma tahan Eestisse? Ei, kui praegu tuleks keegi ja ütleks, et mul on v6imalik nt 1 päev Eestis veeta ja siis vahetusaastat jätkata. Siis seda ma ei tahaks. Muidugi ma igatsen paljut. Aga j6udsin siiski järeldusele, et praegu on minu koht siin ja ma t6esti soovin siin olla :) Tagasi elutoas jätkasin 6ppimist. Natukese aja pärast oli maja jälle tühi. Mama läks tööle tagasi ja Moni s6itis Dani juurde. Tomi kadus ka kuhugile ära. Mina siis 6ppisin veel natuke ja hakkasin jälle telekat vaatama. Ma vist ei tohi seda enam teha, sest t6esti, see tekitab stressi. Igastahes, tundsin jälle k6iki neid segaseid tundeid ja nagu motivatsiooni millekski polnud...
Läksin oma tuppa, pikutasin ja kuulasin muusikat. M6tlesin, et mida teha, sest ma ei taha enam ühtegi päeva siin nii veeta...
...juba mitu nädalat tagasi kirjutasin oma märkmikusse: "kolmapäev 30.okt emmele helistada". Aga kuna ma viimasel ajal tundsin seda motivatsioonipuudust ja nii, siis ma otsustasin mitte helistada. Sest YFU-s alati räägiti, et kui asjaolud lähevad raskemaks, siis on parem kodumaaga kontakti vältida... Nojaa, ma siis pikutasin voodis ja m6tlesin, et peaks ikka helistama. Jaa.
Tund aega hiljem vahetasingi SIM-i ära ja valisin numbri. Ma isegi ei tea miks, aga see oli päris närviline hetk. Istusin peegli ees ja kuulasin seda kutsuvat tooni. Millegi pärast mulle meeldib alati teleofniga rääkides peeglisse vaadata.
Kui emme vastu v6ttis ja "jaa" ütles, ütlesin: "Tere emme". Ja poole s6na pealt sai ta aru, et see mina olen. Ta hääl muutus kohe nii r66msaks. Ja see oli lihtsalt k6ige k6ige parem hetk. Millegipärast oli mu numbrit salastatuna näidanud ja sellepärast ma ehmatasin alguses ära ka, kui emme nii suvalise häälega "jaa" ütles :D
Emme ütles, et ma räägin natuke imelikult ja endale tundus ka kohati kahtlane. Kui blogi kirjutan siis muudan vahepeal m6nda lauset mitu korda, aga ikka ei tundu arusaadav. Kas ma olen t6esti see sama tüdruk, kes 4 kuud tagasi esta eksami kooli parimale kirjutas? Nüüd vist oleksin kooli halvim :D:D
Aga jah, rääkisime 15 minutit. Ja ma lihtsalt ei suutnud naeratamist l6petada. Polnud ju emme häält 3 kuud kuulnud ja viimase kuu aja jooksul oleme ainult paar lauset kirjutanud ning see on k6ik.. :)
Emme ütles, et ma räägin natuke imelikult ja endale tundus ka kohati kahtlane. Kui blogi kirjutan siis muudan vahepeal m6nda lauset mitu korda, aga ikka ei tundu arusaadav. Kas ma olen t6esti see sama tüdruk, kes 4 kuud tagasi esta eksami kooli parimale kirjutas? Nüüd vist oleksin kooli halvim :D:D
Aga jah, rääkisime 15 minutit. Ja ma lihtsalt ei suutnud naeratamist l6petada. Polnud ju emme häält 3 kuud kuulnud ja viimase kuu aja jooksul oleme ainult paar lauset kirjutanud ning see on k6ik.. :)
Nüüd v6in julgelt öelda, et see oli väga 6ige tegu talle siiski helistada. Alates sellest hetkest kui k6ne l6petasin muutus mu päev suurepäraseks. Ma sain kuidagi nii palju energiat ja kogu motivatsioon tuli tagasi. Ja ma isegi ei rääkinud emmele, et ma kurb olin. Sest YFU-s öeldi, et ei tohi rääkida :D
Läksin siis elutuppa ja papa oli koju tulnud. Aitasin teda maiustustega, mida ta oli nii palju ostnud, sest täna on halloween. Ja n6udepesumsinat tegin ka korda. Ja terve aja lihtsalt lobisesime (ps: papa ei räägi s6nagi englishit :p ) Siis näitasin talle neid s6nu, mis olin 6ppinud ja ta aitas mul neid korrata. Ma lihtsalt armastan papaga koos 6ppimist. See, kuidas ta seletab ja näiteid toob, see on lihtsalt super, ta v6iks 6petaja olla ehhe, terve aja lihtsalt naersime :D Siis tuli mama koju ja istusime kolmekesi, j6ime teed ja tegime niisama nalja. Meil oli nii tore. Ja sain teada, et Münsteris on loomaaed, kus on KAELKIRJAKUD. Kes veel ei tea, siis ma olen unistanud kaelkirjaku nägemisest alates sellest ajast, kui ma ennast mäletan :D Ja mama ütles, et v6ime sinna kasv6i homme minna (homme on mingi püha ja jälle k6igil vaba). Aga nüüd vist ikka m6tleme, et parem on kevadel minna. Najaa, mul üksk6ik, ma olen nii 6nnelik :)
Vahepeal helises uksekell mitu korda ja sain lastele maiustusi jagada :P
Siis läksime mamaga kirikusse koori. Poole laulmise pealt uksekell helises. Koorijuht veel tegi nalja, et: ahh raudselt on lapsed ja tahavad kommi :D. Läks siis tegi ukse lahti ja selgus, et hoopis pitsapoiss oli. Haha, lihtsalt parim feil, jaa, muidugi, me tellisime kirikusse pitsa :D:D Saime terve kooriga naerda ja nad tegid seal veel huumorit, aga ma ei saanud k6igest aru.
Siis läksime mamaga kirikusse koori. Poole laulmise pealt uksekell helises. Koorijuht veel tegi nalja, et: ahh raudselt on lapsed ja tahavad kommi :D. Läks siis tegi ukse lahti ja selgus, et hoopis pitsapoiss oli. Haha, lihtsalt parim feil, jaa, muidugi, me tellisime kirikusse pitsa :D:D Saime terve kooriga naerda ja nad tegid seal veel huumorit, aga ma ei saanud k6igest aru.
Siis laulsime mingit laulu, mille nimi oli "Küssen kann Man nicht alaine" (üksinda ei saa suudelda). Ja selle laulu s6nad olid lihtsalt nii koomilised: üksinda ei saa suudelda, ma ütlen, et ma vajan ühte suud veel, pole m6tet isegi proovida, sest see on ajaraiskamine, suudelda saab ainult kahekesi. kuna ma paremini ei oska, siis ma olen iseenda assistent (ja l6pus nutmise hääl) :D:D:D:D mamaga lihtsalt naersime nende s6nade üle :D
minu hubane 6ppimisplace :D
umbes pool sellest, mis papa kokku ostis :D
jaa, neiud :)
Pärast kodus vaatasime papaga The Voice of Germany-t, Mida ma lihtsalt armastan, aga sellest kirjutan kunagi hiljem lähemalt :) Ma nüüd väsisin ära, pikk tekst ka juba kirjas. Agajah, tänase päeva l6puks olen meeletult rahul ja 6nnelik, kes oleks osanud arvata :) Tsaukitsau ja olge ikka tublid <3
No comments:
Post a Comment