Sunday 27 October 2013

Wochenende

Nii, nii, kirjutangi teile nüüd, nagu lubasin :)

Laupäeva hommikul startisime kell 9. Mina, mama ja Carina. S6itsime siis Clausthal-i. Seal 6pib ja elab Michi. S6ita oli 250km, niiet päris pikk maa minu arust. Alguses kartsin ka täiega. Saksamaal pole nt kiirteedel kiirusepiirangut ja ma pole kunagi varem nii kiiresti s6itvas autos istunud :D Aga polnud hullu.

Kuna Clausthal on Göttingenile väga lähedal, siis s6itsime sealt mööda. K6ik need mäed ja maisip6llud...Sain aru kui väga ma ikka seda keelelaagri aega igatsen. Ja neid sooje 6htuid Göttingenis, parimate inimestega. Jaa, ma tean, et neid tuleb veel. Miski selle linna juures lihtsalt nii väga meeldib mulle. See on kuidagi nii 6ige koht ja ma tunnen ennast nii hästi seal :)

Nojah, kui mu nostalgiahetk läbi sai, siis j6udsimegi juba kohale. Väga väga äge linnake on see. Seal on palju koole ja p6hiliselt elavadki seal 6pilased. Ja need mäed, väga hull. Muidu nägi kohati välja nagu Eesti, aga igal pool olid mäed :D Ja väga väga tuuline oli. Michi korter on väga kena ja elutoa aknast on lihtsalt super vaade. Tegin pilte ka, aga need ei ütle peaaegu mitte midagi.. :D

r6dult

Pärastl6unal läksime mamaga muuseumisse. Seal muuseumis olid siis erinevad kivimid, mida oli sealt samast kohast v6i selle lähedalt leitud. Alguses vaatasime neid kivisid. Aga pärast saime kuskile mäe sisse minna. Seal oli väga külm. Aga see oli nii nii huvitav. Ja giid rääkis sellest kuidas need kivid ja asjad tekivad k6ik ja nägime seda ise ka. Ma pole geograafias absoluutselt hea, aga huvitav oli :) 

selline oli sealt mäe seest, minu arust väga 6udne :D

Siis oli seal majas veel teine muuseum ka. See oli minu meelest veel huvitavam :D See rääkis ühest perekonnast. Selle muusemi lähedalt leiti kunagi kellegi väga vanad säilmed, millelt v6eti DNA ja selle DNA järgi otsiti k6ik järglased üles. Tänaseks on neid järglasi juba 120 p6lvkonda. Ja Üks perekond sellest suguv6sas oli enda koljud muuseumile andnud ja me saime neid vaadata.
   Ja kogu muuseum rääkis siis sellest, kuidas see perekond kunagi elas ja kuidas vanasti üldse elati. Ja siis oli seal veel Euroopa kaart, kus olid ära märgitud kohad, kust selle perekonna järglasi oli leitud. Ja tuleb välja, et isegi Eestisse olid osad rännanud. Huvitav :)  Ja siis oli veel video nendest inimestest, kes üles otsiti ja kes praegu elus on. Seal videos nad lihtsalt seisid ja k6ndisid ja lihtsalt oli natuke nende elu filmitud. Vot, v6ib-olla see kirjeldus k6lab natuke imelikult praegu, aga t6esti oli väga huvitav muuseum :D
Ja 6htul käisime veel Clausthalis jalutamas. Uskumatu ikka, kui palju künkaid seal oli. Rattaga s6ita selles linnas ei saa.. Pärast vaatasime mamaga filmi. Michil on 3D telekas :D

emme, sa pole üldse ainus, kes pilti teha ei oska :D:D

Täna (pühap) keerati kella. Kas Eestis ka täna? Igastahes hommikul oli nii varakult valge. S6ime hommikust ja lebotasime natuke niisama ja siis läksime välja. See oli vist mu elu k6ige tuulisem ilm :D Aga käisime kuskil tehisjärve ääres ja pärast natuke metsas ja kuskil pargis. Uskumatu loodus ja väga ilus sügis :)
Siis s6itsime 20km edasi Goslar - isse. See on väga vana ja ilus linn. Jalutasime seal ringi ja t6esti wow. Michi rääkis, et Goslar oli kunagi Saksamaa k6ige rikkam linn. Ja t6esti, seal olid väga uhked majad ja kirikud ja ilus oli. Läksime istusime ühes vanalinna kohvikus ja hiljem näitas Michi meile kohta, kus toimusid aprillis filmiv6tted. Michi osales ka v6tetel, mängis s6durit :D Ja filmi peaosas on George Clooney :D

Goslar

see tänav, kus need filmiv6tted toimusid :D

Siis s6itsime tagasi Clausthali. Me olime vahepeal 600m k6rgusel. See on k6ige k6rgem, kus ma siiamaani olnud olen :D

Ja kella 17 paiku hakkasime tagasi Aschebergi poole s6itma. Kuna nüüd läheb ju varem pimedaks, siis oli see autos6it väga väga ilus. Taevas oli lihtsalt nii ilus. Ma kuulasin terve tee muusikat ja vaatasin aknast välja :D Aga autobahn oli veel jubedam, kui eelmisel korral, sest kui me sinna j6udsime, siis oli väljas juba pime ja vihma hakkas ka sadama ja jah, aga ilusti j6udsime koju :)


Ma olen nii rahul selle nädalavahetusega. Nüüd mul on veel 1 nädal vaheaega, lahe :) Homme tuleb Moni tagasi, mis on veel lahedam :) Ja jah, eks siis näis. Varsti jälle postitus. Tsaukitsau :)

Wednesday 23 October 2013

Vaheaeg :)

Tere :)
Mul on nüüd vaheaeg. Kaks nädalat :) Päris imelik, et juba on sügisvaheaeg. Ainult 2 vaheaega veel ja ongi mu vahetusaasta läbi, päris hull. Kas Eestis on ka praegu sügisvaheaeg? :D

Eelmisel teisipäeval tulin trennist ja nägin kohvreid esikus. Läksin suurde tuppa ja Michi ja Carina olid külla tulnud. Nad just j6udsid Egiptusest ja tulid otse meile :) Terve pere oli elutoas ja tegeles piltide vaatamisega. Ma siis ühinesin ja woww, nii nii nii super. Palmid ja liiv ja soe suveilm. Mega kadedaks tegi mu, tahan ka nüüd Egiptusesse :D

Maggile - ilma lihata
Lihtsalt super armas :)
Aitäh Michi !!

Reedel oli lightfest. See on kirkikus selline üritus, kus ainuke valgus tuleb küünaldest ja seal oli väga palju küünlaid. Ja meie kooriga lausime. Ja vahepeal räägiti midagi. Kuigi ma tekstist aru ei saanud, oli ikkagi väga huvitav seal olla. Ja suur au mulle kirikukooris laulda :D

Carina, Michi ja Pati käisin Lüdinghausenis dönerit söömas ja nägid pealt, kuidas mingid mehed rattaid varastasid. Carina läks nende juurde ja küsis: hey, i´m just wondering, that do you also have my bike in the car? :D:D:D Täitsa segane ikka :D Ei tegelikult nalja pole. See rataste varastamine on päris suur probleem siin. Enamustel ratastel on "vargakindlustus", et kui ära varastatakse, siis saad tasuta uue ratta. Natalia ratas juba varastati ära.. :s

Aa pühapäeva 6htul käisime perega Münsteris kinos. Gravity ja 3D. Kes veel ei tea, siis Saksas on k6ik filmid pealeloetud. Ei mingeid subtiiterid. Kinos ja telekas ka. Isegi uudistes on k6ik tekstid peale loetud ja telesaadetes (Galileo, How I Met Your Mother, Friends jne) Igastahes, mul täitsa kahju, et sakslased ei saa kunagi teada, mis hääl nendelt näitlejatel tegelikult on :D Aga see Gravity, see oli suhteliselt jama. Mamale ja papale meeldis, aga teistele mitte :D

Esmaspäeval kui jalkat mängisime, siis seal k6rval on tenniseväljak. Ja järsku tulid 4 tulet6rjeautot ja kiirabid ja mingi hull kisa hakkas seal pihta. Me ei saanud midagi aru. Pime oli ka juba. Aga nad arvasid, et vist oli lihtsalt tulet6rje6ppus, kuigi ma ikka ei tea, nii palju kisa siis. Terve Ascheberg kajas :D

Eile lendasid Moni ja Salie Ungarisse. Ärkasin hommikul selle peale, kui Moni kohvrit pakkis. Läksin siis kööki ja mul 6nnestus cleaning lady poolsurnuks ehmatada :D Haha, Siis läksin jooksma. Ja kui tagasi tulin, siis ta ikka koristas. Pärast kui ta ära läks, siis hakkas Tomi koristama. Pesi aknaid. Ja no muidugi tal 6nnestus jälle mingi kujukene ära l6hkuda. Ta ise ütleb ka, et ta alati l6hub midagi ära :D

eile hommik, kui jooksma läksin, oli teepeale kirjutatud tere hommikust, soovin sulle ilusat päeva, minuarust nii armas ja tegi tuju täiega heaks :D

Igastahes, ma s6itsin Münsterisse ja käisin veidi shoppamas. Eile oli Väga soe ilm. 24 kraadi ja ma olin maikaga :D Lahe :) Täna on mingi jube tuul ja aias on k6ik toolid ja lilled ära lennanud. Aga 22 kraadi ja muidu on jah ilus sügis. Ma polegi varem nii pikka ja värvilist sügist näinud. Ja nii sooja. Esimest korda elus naudin seda aastaaega :)
täna hommik

Muidu olen nüüd Münsteris McFit liige ka, see on mega suur ja ilus spordiklubi ja pidi Euroopas esimesel kohal olema ja 1.2 miljonit klienti on neil ja mis k6ik veel :D Seal käin ka nüüd. Väga hea on sinna minna, sest see on 24/7 avatud, niiet kui öösel und ei tule, siis on tegevust :D

Täna on mu ülesandeks kana küpsetada. 6nneks mama tegi k6ik juba valmis ja pani fooliumi sisse ka. Niiet ma vähemalt ei pea seda linnukest tükeldama jne asju tegema :) Aga siiski, ahjuga tuleb mul ettevaatlik olla, sest ma olen üksi kodus ja ennegi on olnud neid momente, kus asi natuke ebaplaanipärastelt läheb :D Ma soovin, et saaksin Natalia appi kutsuda, aga ta reisib mööda Saksamaad ringi. Teeb ikka veidi kadedaks küll. 2 nädalaga näeb ta 13 suuremat linna. Ma kardan et ainuke suur linn, mida ma oma aasta jooksul näen, ongi Berliin :D  Ei mingit Münchenit ega Hamburgi :D

Pati üritas ehmatada haha :D

Ükspäev meil oli terrassi uks lahti ja üks väike valge kiisu tuli lampi tuppa. S6ik k6ik Pudsi(meie kass :D) toidu ära ja läks diivanile magama. Pärast k6ndis igal pool ringi, isegi klaveri peal :D ja üldse nagu omas kodus oleks. Aga kuna mamal kassiallergia ja tal hakkas mega paha, siis Carina viis kiisu 6ue. Järgmisel hommikul oli mingi naine uksetaga, see sama kass süles ja küsis, et kas on meie kass. Me ütlesime, et ei ole, aga ta tuli eile siia. Ja siis see kass lihtsalt hüppas selle naise sülest maha ja jooksis kööki ja s6i jälle k6ik toidu ära. Ja keeras diivanile magama, huumor :D

Tänaseks pole ma 2 nädalat Fb käinud. Proovin kuu aega teha. Lihtsalt, et mitte nii palju arvutis olla. Sest ma olin harjunud vähemalt korra päevas fb käima. Alguses oli ikka mega imelik. aga nüüd olen juba ära harjunud :) Ilmselt hakkangi nüüd fb vähem kasutama. Kes muga ühendust soovib saada, siis mu meil: margitpaat@gmail.com ja whatsappis olen koguaeg kättesaadav: 015257425022

niisama sügis 

Nii, 20min tagasi panin selle kana ahju. Ja ma nüüd hakkan tegutsema ka. Kui see valmis saab, siis lähen saali ja pärast seda plaanin jälle veits poodides kolada. Varsti tuleb jälle postitus, sest selleks nädalavahetuseks on plaanid juba olemas :) Olege ikka tublid musid, armastan <3 Tsauu :)

Sunday 13 October 2013

Papa tuli just kalalt


11 kg kaalus

ma ei tea, mul küll k6ht tühi pole..

Ämblikud

Saksamaal ei ole madusid, aga ämblikuid on siin palju. Ja need on kõvasti suuremad, kui Eesti ämblikud. Tegelikult on mul juba päris palju kogemusi saksa ämblikega olnud, aga üks päev oli minu toas väga suur ämblik. Ma tean, et ma olen seda ennegi 8elnud, aga see oli reaalselt kõige suurem ämblik, mida ma oma elu jooksul näinud olen. Jooksis üle põranda. Ainuke mõte, mis mul peast läbi käis, oli: miks just minu toas??

Läksin ütlesin siis Monile, et I've got a big problem, but its very very stupid. Ta sai kohe aru, millest jutt ja ytles: eh, I can help you. Võttis siis paberi ja topsi ja läks minu tuppa. Tuli sama rõõmsalt tagasi ja ütles, et see ämblik on liiga suur ja tema ka ei julge :D Läksime siis Pati juurde, kes ei mõistnud üldse probleemi tõsidust. Aga hea venna nagu ta on, tuli ikka appi. Moni ja Pati võtsid topsi ja paberi ja läksid minu tuppa. Ma seisin samal ajal Moni toa keskel, sest toa keskel ämblikuid tavaliselt pole.

Igastahes pärast viite minutit tuli Moni minu juurde ja ütles: Okay, I tell you the truth, we didnt catch it. Aga 2 minti hiljem tuli ämblik jälle välja ja Pati läks uuele katsele. Ma seisin ikka keset Moni tuba ja millegipärast hakkasin nutma, liiga palju emotsionaalseid pingeid vist :D

 Igastahes õnnestus vennal ämblik kätte saada ja r6dule viia. Ma olen siiamaani meeletult tänulik talle. Ja põhjus, miks ma seda siia yldse kirjutan ongi see, kui väga ming hämmastab see perekond. Kõik hoiavad nii kokku ja alati aitavad üksteist. Vahet pole, mis probleem on, kõik alati toetavad. Võib-olla hakkasin sellepärast hoopis nutma.
     Sest kui mul varemalt Eestis oli probleem mõne ämblikuga, siis 8eldi mulle alati, et see pole mingi teema ja et ma tekitan ise probleeme endale ja kuidas ma üldse hakkama kavatsen elus saada, kui ma juba ämblikute pärast nii närvi lähen jne. Aga päriselt, inimesed, selline jutt ei aita küll absoluutselt midagi. Ma tunnen ise ka ennast väga halvasti, et ma nii paaniliselt seda väikest looma kardan, aga ma ei saa sinna mitte midagi teha. Ja kui te ütlete mulle, et see on  põhjus, miks ma elus hakkama ei saa, siis tõesti, see ei pane mind ämblikut vähem kartma. Kui te aidata ei taha/saa/viitsi, siis pole vaja seda asja hullemaks ka teha... Ja ma nüüd tänan veelkord kõiki, kes on mind varemalt selle teema koha pealt toetanud ja minu jaoks paar minutit kulutanud, et ämblikut ära transportida. AITäH TEILE!!! :)

Tuesday 8 October 2013

Life´s for the living, so live it

Tere, mul on nüüd pool tunnikest aega ja otsustasin siis blogipostitusega alustada. Kuna nii palju asju toimub, siis ei jää enam k6ik meelde. Sellepärast olen märkmikusse üles kirjutanud asjad, millest blogida tahan. Niiet panen siis k6ik järjest kirja :)

Kolmapäeval pärast kooli käisime mamaga Aschebergi linnapea juures. Vist kirjutasin ka varem, et kui kooris käisin, siis pärast laulmist tuli linnapea ja kutsus meid kohvile :D Nüüd siis läksimegi. Umbes tunnikese olime. hr küsis igasuguseid küsimusi minult, aga ta vist arvas et ma oskan saksa keelt hästi ja siis oli ikka imelik, sest ma ei saanud k6igest aru :D
   6htul tuli Michi siia, lobisesime natuke. Ta s6itis nüüd Carinaga Egiptusesse. Nad olid väga odavad piletid saanud, sest seal on praegu rahutused. Täitsa segased :s

Neljapäeval oli meil vaba päev. Reede oli ka vaba. Ja kuna minu koolis on k6ik 6petajad seminaril, siis mul on tänane (esmaspäev) ka vaba. Nüüd tuleb veel 9 päeva koolis käia ning siis on 2 nädalat vaheaega. Uskumatu, et juba tuleb sügisvaheaeg. Aeg läheb ikka maru kiiresti. Alles oli suvi :P
    Käisime siis papaga metsas seenel. Ilmad on väga ilusaks ja soojaks jälle läinud. 20 kraadi isegi tuleb vahepeal ära :) Kuidas Eestis ilmadega on?
  Igastahes, seal metsas oli väga lahe, sest siin on väga palju seeni ja need k6ik on väga suured. Ja nii hea on lihtsalt jalutada, sest Saksamaal pole madusid ja ma ei pea absoluutselt midagi kartma :)
 Poole tee peal läks papal ratas katki, niiet tagasi pidime k6ndima. Aga polnud hullu. Siin on nii palju loodust, niiet mulle sobib. Leidsime mingi mega suure shampinjoni ka (vähemalt ma arvan, et see on shampinjon, sest papa ütles, et see on söödav seen) :D


see suur shampinjon, päris hull ikka minuarust :D

Reedel käsime papaga kalal. Mina muidugi läksin kilpkonna pärast sinna, aga kahjuks ma teda ei näinudki. Jalutasin siis niisama ümber järve ja korjasin lilli. Jällegi ei pidanud madude pärast muretsema. See on tegelikult ikka täielik luksus :)
   Siis käisime mamaga koorilaulus jälle ja 6htul/öösel lebotasin diivanil. Tomil oli palju s6pru külas ja ega väga magada ei saanud :D 
   
Laupäeval käisime mamaga shoppamas, see oli ikka mega naljakas :D Kuna hinnad olid väga soodsad, siis oli tal vaja k6igile midagi osta. Ma küll üritasin teda peatada, aga no v6imatu. Kellegile kingitused ei meeldinud ja nüüd on need asjad vist juba poodi tagasi viidud ohhjahh...
      6htupoole s6itsime Moniga Münsterisse. Seal toimus siis Moni uute klassi6dede sünnipäevapidu. Muidu oli nagu pidu ikka. Aga Moniga leidsime, et polnud nagu päris see. Inimesed olid kuidagi feigid ja sellist 6iget tunnet polnud :D Papa pidi kell pool 1 tulema, aga helistasime ta juba kell 23.30 järgi. S6itsime siis koju ning läksime ratastega Philippi (Elli vend) juurde. Tal oli ka sünnipäev. See pidu oli väga väga super. Vähe rahvast aga nii tore istumine oli, oleks vast pidanud kohe sinna minema :)

Pühapäeval pidin varakult ärkama, et mama ja papaga Nordkirchenisse YFU meetingule s6ita. Ma olin väsinud ja ei jaksanud üldse minna. Aga see meeting osutus üliägedaks ja aeg läks ka väga ruttu. Ma kohtasin k6iki meie "maakonna" vahetus6pilasi. Mul on nüüd s6branna Egiptusest, päris lahe :D Tutvusin veel kahe tüdrukuga, kes olid vahetusaastal Soomes ja kes on Tallinnas käinud. K6ik inimesed, kes on Tallinnas käinud, on sellest nii vaimustuses. Ühes6naga, meil oli palju rääkida. Ja nad elavad Münsteris, niiet vaheajal saan loodetavasti nendega kokku :) Siis kohtusin veel ühe tüdrukuga Rootsist, kes teab Moni boyfriendi. Aga Moni boyfriend on üleüldse Ungarist, noo uskumatu kui väike see maailm ikka on :D Ja siis kohtasin veel ühte tüdrukut, kellel pole facebooki, selle pidin ka ära mainima :D
  Pärast meetingut olin nii väsinud, et lebotasin terve 6htu jälle diivanil. M6nus on terve perega lihtsalt lebotada ja juttu ajada :)

Eile, esmaspäeval (kui seda postitust alustasin), käisin Münsteris, Natalia host6de Ina aitas mul kohalikku spordiklubi leida ja ma olen sellest nii vaimustuses. Aga lähemalt räägin hiljem, sest ma lähen neljapäeval alles sinna. Siis jalutasin veel poodides ja tulin tagasi koju. Läksime Natuga jalkasse ja seal sai millegipärast väga palju huumorit seekord. + Ma sain jälle veidi vigastusi ka, aga pole hullu :D 






Tüdrukuga Egiptusest :)
Teised pildid tegi ka tema, sest sea,l kus ta pärit on, pole puid ja ta oli nendest nii vaimustuses, lahee :)

Wednesday 2 October 2013

Minu 2 kuud Saksamaal

Tänaseks on möödunud kaks kuud sellest, kui istusin lennukile ja alustasin täiesti teistsugust elu siin, Saksamaal. Kaks kuud sellest, kui ütlesin head aega k6igile kallitele inimestele, kes alati minu k6rval on olnud. Kaks kuud sellest, kui vaatasin viimast korda lennukiaknast Eestimaad. Vaatasin nii kaua, kuni akna taga ainult pilved olid. Nii palju pisaraid voolas mööda mu p6ski alla. See k6ik tundus nagu mingis unenäos. Unenäos, kus sa ei tea, mis järgmisena juhtub ja mis sinust l6puks saab. Unenäos, kus k6ik on v6imalik.

Nüüd sellele tagasi vaadates, ma m6tlen, et ma polnudki kurb. Lihtsalt see k6ik tundus väga väga hirmutav: Ma lähen üksinda uude riiki. Ma ei oska keelt ja seal pole mitte ühtegi minu inimest. Mitte ühtegi inimest, kellega ma harjunud olen. Mitte kedagi, kelle juurde saan iga murega minna. Need, kes on nagu osa minust. Neid lihtsalt pole. Ma kartsin, et ma ei saa üksinda hakkama. Ma kartsin et see k6ik saab olema meeletult raske. Ma lihtsalt kartsin k6ike ja sellepärast olingi kurb. Kurb ja segaduses ja hirmunud. Lennukis m6tlesin, et k6ik mida ma praegu tegema pean, on edukalt oma hostpere juurde j6uda. Et siis on vähemalt midagigi kindlat. Ja ma ei ole pidanud pettuma. Alates sellest hetkest, kui minu rong 2.augusti pärastl6unal Göttingeni rongijaama j6udis, on minu vahetusaasta olnud Suurepärane! :)

Ma olen siin olnud kaks kuud, aga tundub nagu ma oleksin juba väga ammu Eestist ära tulnud. Ma nagu ei mäletagi vahepeal, kuidas ma olin harjunud elama ja millised inimesed mu ümber olid. See k6ik mis Eestis oli ja milline elu seal on. See on kuidagi nii kaugel. Ma ei saagi aru. Mul ei ole seda tunnet, et ma lähen tagasi ja olen jälle osa sellest süsteemist. Samas mul ei ole seda tunnet ka, et ma nüüd olengi siin ja jäängi. Endiselt on nagu tunne, et ei tea mis ees ootab ja et k6ik on v6imalik. Aga suur erinevus on selles, et enam ma ei karda.  See ei ole hirmutav. V6ib-olla ma tunnen ainult hetkel nii. Aga t6esti, ma ei muretse selle pärast, mis tuleb ja kuidas see aasta möödub. Ma arvan, et ma hakkan harjuma m6ttega, et ma olen vahetus6pilane. Ma arvan, et ma nüüd tean, mis tunne on olla vahetus6pilane. Ma tunnen ennast vahetus6pilasena. Ja see ei ole mitte midagi, mida ma eelnevalt arvasin, et see on. Seda ei saagi ette kujutada. See lihtsalt on. Ma lihtsalt olen :)

See kuidas ma siin elan. Kuidas ma ärkan igal hommikul ja lähen kooli. Kuidas ma istun tundides ja midagi aru ei saa. Kuidas ma 6pin uut keelt ja kuidas ma iga päev praktiseerin. Kuidas ma koguaeg midagi teen, see k6ik tundub nii loomulik. Ma isegi ei m6tle, kas ma tahan seda teha v6i kas see on vajalik. Ma tean ainult, et mulle see sobib. Mulle sobib k6ik. Ma ei arva enam, et alati peab olema k6ik planeeritud ja plaanipäraselt minema. Ma ei arva, et ma tean mis on k6ige parem lahendus. Ma ei arva, et keegi üldse seda teab. Ma ei ürita muuta asju, mida ma nagunii muuta ei saa. Ja ma ei muretse ette. Probleemide pärast, mida v6ib-olla ei tulegi. Ma lihtsalt lähen vooluga kaasa ja k6ik loksub ise paika :)

Lugesin nüüd ise ka, seda, mis siia kirjutasin. K6ik tundub kuidagi nii lihtne ja rahulik. Ma tavaliselt ei kirjuta nii, aga ma t6esti m6tlesin täna pikalt selle peale, mida ma siin oldud kahe kuu jooksul olen tundnud ja kuidas k6ik muutunud on. Ma tunnen ennast väga hästi ja rahul. Eks näis, kas ja kui kauaks see nii jääb.

Nad ütlevad, et kuskil pärast kahte kuud tuleb esimene raske aeg. Sest hakkad juba k6igega ära harjuma ja elu muutub rutiinseks. Teine raske aeg pidavat olema j6uludel. Ning kolmas raske aeg siis, kui tuleb hakata tagasi kodumaale s6itma. Eks me näe..

and when the night is cloudy, there is still a light that shines to me
shine until tomorrow, let it be
there will be an answer, let it be

aeg lendab

Mis ma siis teinud olen viimasel ajal

Neljapäeval käisin aeroobikas, mulle meeldis ja hakkan seal käima. Aga Haapsalus oli parem. Meil oli peegel ja parem muusika ja treeneril oli mikrofon ja l6dvestuse ajaks kustutati alati tuled ära, nii et oli parem. Siin ma ei tea, mis nad teevad, aga küll ma ära harjun :)

Jalkas käin ka ikka endiselt, sain veits vigastatud ka eelmisel nädalal, aga pole hullu enam :)

Siis sain oma saksa pangakaardi ka kätte l6puks. Muidugi suutsin Pin-i ära kaotada, aga pärast tuli välja et mama oli ära peitnud selle hahahaaa :D

Reedel käisime Moniga sünnipäeval, mis oli väga väga tore, ma julgen öelda, et k6ige toredam pidu mul siiamaani siin, jääb kindlasti kauaks meelde :)

Laupäeval läksin üksinda Münsterisse, et Moni kooli kontserdile minna. Moni unustas mulle bussi nr öelda, niiet ma läksin esimese bussi peale mis tuli. See osutus muidugi valeks. Aga ma m6tlesin, et nüüd naudin Münsteri avastamist. Küsisin inimestelt teed ja jalutasin rahulikult. L6puks j6udsingi Moni kooli ja kontsert oli väga väga armas ja ilus. Ja Münster on ka pimedas nii ilus ja rongiga on ka meeletult ilus s6ita, kui väljas on pime. K6ik tuled ja asjad ja no lihtsalt super :)

Pühapäeval koristasime 6dede-vendadega maja. Polnud nagu sassis, aga tegime vanematele üllatuse ja küürisime k6ik väga puhtaks :D Siis nad tulidki, meie h6bepulmalised. S6ime pitsat ja vaatasime k6ik koos nende reisist pilte. Tegi ikka kadedaks küll, nii ilus päike ja helesinine meri ja palmid ja rand ohhjah.

Eile oli LÜG-is YFU presentatsioon. Kes käisid, siis kas oli huvitav? Tekkis endal ka m6te vahetus6pilaseks saada? K6ik küsimused teretulnud :)

Ja kuidas mul keelega läheb. No läheb ka. Vanematega räägin koguaeg saksat. Aga koolis mitte nii väga. Nataliaga üritame, aga noo see on ausaltöeldes v6imatu. Eilsest hakkasin Moniga ka saksa keeles rääkima ning loodan, et nüüd läheb asi paremaks. Samas nagu kiirustada pole vaja. Ma ise tunnen, et kuidagi seisma jäänud see areng. Aga teised ütlevad, et väga hästi on. ehhe :)
Muidugi Jola kogemata räägib minuga poola keeles ka vahepeal. Ja ausaltöeldes pole seal midagi rasket. See on venekeelele väga sarnane ja jutu m6ttest saan enamasti aru. Nad teevad siin nalja, et ma 6pin poola keele ennem ära, kui saksa :D