Eel, eel, eel, eelviimane nädal

Kuidas mul siis läheb

Kuigi viimased 2 postitust on kergelt kurvameelsed olnud, siis sellegipoolest ma ütleksin, et naudin iga päevaga oma siinset järelejäänud aega veelgi rohkem. Muidugi tuleb kurbi hetki tihti ja siis aitabki blogi kirjutamine, aga palun ärge mõelge, et ma nüüd siin kurb ja masendunud olen. Vastupidi, ma kasutan tõesti igat päeva ja mul on lausa nimekiri asjadest, mida veel teha tahan :)

ilus:)

üks vanem pilt :)

alex, gino, hoda, megi

Muidu, koolinädal teisip-reede oli täitsa hea ja tubli. Ainuke probleem, et ikka väsinud olen, aga eks ta nii peabki olema, kui pärast kooli veel hilisõhtuni ringi trippida :D

Teisipäeval sõitsin Münsterisse ja algul päevitasin ja siis saime Alexi, Gino ja teistega kokku ja läksime rannavõrkpalli mängima. Mu randmed ikka ei lase korralikult, aga siiski oli tore ja ülimalt soe ilm!

kes siis kingi kannab, kui asfalt soe on?

Kolmapäeval käisime Alexiga kanali ääres, kus ma veel käinud polnud. Sinna tahan veel ujuma ka minna, ma kolmapäeval oma külmetuse pärast veel ei julgenud :)

minu koolitöö, kui õuest lehe tõin ja ka paberile kleepisin. fotosüntees ikka :D

Neljapäeval grillisid poisid koos koolisõpradega ja ma liitusin ka siis mingiaeg nendega. Sain ühe tsehhi tüdrukuga tuttavaks, kes on supertore ja energiline ja siiras ja lõbus. Igaljuhul klapib meil väga hästi ja juba oleme plaane teinud tulevaks nädalaks :)

Siis reedel sõitsin jälle Münsterisse ja mingi hullem kamraad oli rongivastas mul :D lõbus ja tuju hea, kuigi vihma sadas. Kell pool 19 juba sõitsin Aschebergi ja läksime mamaga koori. Ilmselt siis viimane kord oli see...natuke kurb. Ave Mariat laulsime muidu..

Laupäeval varakult mama ja papaga teele. Nad sõitsid siis Clausthali, kus Michi elab, kuna ta nüüd kolib, siis nad läksid appi aitama. Ja minu viisid nad muidugi Göttingeni mu keelelaagripere juurde. Ma olen nii õnnelik, et sain neil veelkord külas käia, see perekond on tõesti kõige armsam pere üldse! Ohh, ma olen ikka veel oma mõtetega Göttingenis. Kuidagi nii harmooniline on seal olla :D Ei oskagi nagu kirjeldada, lihtsalt minu inimesed ja minu linn. Ohhjah. Läksime Paulinega linna jalutama ja mul jõudis esimest korda kohale, kui kaua ma ei ole tegelikult Eestis olnud ja oma pere näinud... Mäletan ju veel, kui vahetusaasta alguses Göttingenis olin ja alati mõtlesin, et nii palju on veel ees ja et nii pikk aeg ja nii...

saksa ilm :D

Õhtul võtsime Mascha (esimene inimene, keda saksamaal kohtasin, tema oli mul 2.august 2013 lennujaamas vastas) peale ja sõitsime koju. Grillisime, sõin esimest korda vegetaarseid vorstikesi. Pauli, Carlotta ja Mascha ei söö ka liha ja nii ma siis huvi pärast proovisin neid vorstikesi. Muidu maitsesid täitsa hästi, aga mul on ikka raskusi nende ajade söömisega, mille puhul ma täpselt ei tea, mis seal sees on...

Õhtul hiljem vaatasime veel ühe komöödia ja spatti ära. Sain ilusti välja magada. Naja, kella 10ni. Eestis ei oleks seda iial väljamagamiseks nimetanud :D Peale hommikusööki läksime mäe otsa lossi vaatama. Täpselt nagu eelmine kord, ka pühapäeval :)

Ja siis pärast lebotasime veel niisama, kuni mama ja papa mulle järele tulid. Pauline pere ütles et ma räägin nii hästi ja soravalt. Mul on ka ülimalt hea, meel, et nende inimestega nüüd nii hästi lobiseda saan. Tundsin ennast seal veelgi paremini, kui vahetusaasta alguses :) Pauli üllatab ka ikka. Nimelt ta eesti keel on endiselt väga heal tasemel ja kui kahekesi olime, siis ikka üritasime rääkida, kuigi ma ütlen ausalt, mul tuleb saksa isegi kergemini hetkel :)

Kuidas aeg nii kiiresti läheb

Täpselt 34 päeva veel on minu elukohaks Ascheberg, Germany. Ma teadsin alati, et see aeg läheb ruttu. Aga usun, et meile kõigile vahetusõpilastele tuleb reaalsus ikkagi shokeeriv. Ilma naljata ma ütlen, et vahetusaasta lõpp, kui sa oled ära õppinud keele, tunned ennast pereliikmena, oled leidnud sõbrad, naudid kooliskäimist, oled elu-oludega kohanenud.. see kõik on palju palju raskem, kui algus. Ma ei oleks elus arvanud, et lõpus selliseid emotsioone on, nagu mul on. Ilmselt selle pärast, et ma ei uskunudki kunagi, et ma siin ära harjun ja koduselt tundma hakkan. Samuti ei uskunud ma, et oma inimesed leian. Sest suures plaanis ei tunne ma endiselt, et saksamaa päris minu koht oleks. Siiski aga on palju asju, mis mind siin hoiavad. Kui keegi luges siis, kirjutasin oma saksak postituses, et mul on suur hirm tagasi eestisse minna. Mul on lihtsalt hirm, et mulle ei meeldi seal ka. Aga seal on mul veel rohekem olulisi asju. Miks on elus nii. Miks ma ei saa enam mitte kuskil ennast täiesti õnnelikuna tunda. Sest mu süda on jaotatud kahe täiesti erineva elu vahel. Ilmselgelt meeltesegadus ja kõik. Ma tean, et aeg annab vastused kõigele. Ka sellele hirmule, et kas eestis olles tuleb kodutunne ja kas saan hakkama seal kohanemisega. Ilmselt ikka saan. Aga see kõik teebki mulle hirmu. Need mõtted ja tunded. No ei saa lihtsalt mõelda et, küll aeg annab vastused, ikkagi tuleb vahest hirm.

Zwanzigsten Mai um vierundzwanzig Uhr zweiundfünfzig

Irgendwie kann ich nicht schlafen. Zu viele Gedanken.. habe jetzt schon ungefähr fünf Stunden estnische Lieder gehört und najaa. Trotzdem denke ich auf Deutsch, deswegen schreibe ich auch Deutsch.. wahrscheinlich übersetzt es auch niemand :D Also, ich habe Heimweh. Nicht so dass jetzt grade, schon länger. Fast ein Monat würde ich sagen. Die ganzen neun Monaten hatte ich nie so große Heimweh wie jetzt. Ne, das ist nicht mehr dass ich sehr viele vermisse. Es is was anderes. Ich kann mir auch nicht vorstellen wie das alles wird... Hatte schon irgendwie vergessen oder so. Meine estnisches Leben meine ich. Meine richtiges Leben? Ist leben überhaupt das, oder die??
Naja ich stelle mir immer die Frage, was soll ich entscheiden. Alex hat gesagt ich soll einfach warten bis ich irgendwann selbst rausfinde. Aber, aber, aber ochh die Gedanken... am Muttertag hab mit meine Emme telefoniert und das macht glaub ich alles noch mehr kompliziert. Vorher war Zurückgehen so weit weg und ich musste gar nicht über das denken. Jetzt aber mache ich schon viele Sorgen. Ehrlich, ich habe Angst. Angst auf zurück nach Estland... vielleicht kommt diese zuhause Gefühl nicht zurück? Hier fühle ich mich auch nicht zuhause.. Wo ist denn meine zuhause? Wohin gehöre ich? Wie soll ich einschlafen können wenn ich was so wichtiges nicht weiß ? :(

Reisime ja reisime

Hey hey people!

Eelmisel nädalavahetusel lebotasingi siis Münsteris, ilm oli ka mingi jama, niiet välja minna ei saanud. Aga sain puhata ja just seda ma ju tahtsingi :)

Esmasp, teisip koolis olid head ja produktiivsed. Kolmap mitte nii väga, sest ma olin külmetunud ja enamus inimesi klassist olid kuskile keemia või füüsika üritusele läinud. Tegelt ma poleks pidanud üldse kolmap kooli minema, aga keegi ei öelnud mulle, tore küll :D

Pärast kooli Münsterisse ja sinna ma jäin ka. Kahjuks tervis läks aina halvemaks ja neljapäeval liikusin koju. Magasin kuni laupäevani. Siis sõitsin Gino juurde ja vaatasime Dortmund vs. bayern. See oli üli jama....

Tervis oli mul ka jama. Käisin vannis, aga parem ei hakanud. Katsetasin veel mingeid ravimeetodeid, aga tulutult :D Seljavalude ja õhupuudusega magada üldse ei saanudki, agaaaa

Kell 7.48 võtsime musiga bussi ja trippisime rongipeale, edasi Ascheberg, kus Moni meid peale võttis. Jaaa, mu kallis õeke sai neljapäeval load!!! Igaljuhul sõit oli meil siis Düsseldorfi. Uskumatu, kui ilus see linn on. Mul polnud mitte mingeid ootusi, aga juba esimesest hetkest oli et woww, kui roheline. Ja kui me Rheine äärde jõudsime, siis üllatusin veelgi rohkem, ilus :)

Mama, Moni ja Jonas olid kontserdil ja kui me pärast seda kokku saime oli mamal äkkidee Kölni sõita, no, tegime teoks. Mu õde sõidab väga palju paremini autoga kui mama :D

Ilm oli suurepärane, kahjuks mul oli nina kinni :D

Kölnis kohtusime Carina ja Michiga ja vaatasime katedraali, ilus, ilus, suur ja vägev oli. Siis käisime veel pitsat söömas ja hakkasime tagasi sõitma.

Kodus tegin mama juhendamisel raviprotseduure, mis mõjusid väga hästi! Täna küll koolis ei käinud ja mamps ütles, et võiksin veel kodus olla ja tahtis üldse antibiootikume mulle anda, aga no sorri, mul igav ja homme kindlalt kooli mineks :)

Kolmapäevaks lubab 31 kraadi wowowowoo :)

Piltidega on hästi kehvasti, sest see sõit oli nii spontaanne, et mul muidugi polnud kaamerat kaasas...

Düsseldorf:

armsad pojad olid nendel partidel :)

(paremalt teise pardi kõrval olev kollane täpp :D)

Rheine

sadam

selfie:D

ikka palmipuuga ka pilti :D

 Köln:

nii suur oli, et ei mahtunud üldse pildile :)

Novot ja das was. Parem segane postitus, kui üldse mitte postitus :)

Palju tervitusi ja olge ikka edasi tublid :)

2 nädalat kooli

Esimesel nädalal oli kool ainult 3 päeva. Ei olnudki väga hullu pärast vaheaega. Hommikuti pole ka midagi hullu üles tõusta, kuna väljas on nii valge ja tüüpilise eestlasena vist ei saa ma nagunii päikesepaiste ja linnulaulu käes magada :D

1.mai
Igaljuhul Neljapäeval oli esimene mai. Seda tähistatakse Saksamaal jällegi suurelt. Traditsioon näeb siis nii välja, et grupp sõpru koguneb hommikul kella 10 paiku. Neil on kaasas üks käru, kus sees on palju alkoholi, kõlarid, grill, natuke süüa ja muud vajalikku. Ja siis hakatakse kõndima. Mööda maanteed, kuni kokkulepitud kohtumispaigani, kuhu siis kõik ümbruskonna inimesed kokku tulevad.
   Meie sõitsime Dülmenisse. Napilt jõudsime Alexiga rongile, kuna 1.mai puhul bussid normaalselt ei sõitnud. Igastahes, kui sõpradega kohutsime, hakkasime kohe minema ka. Teepeal tegime üsna palju peatusi, näiteks grill ja erinevad mängud ja ma jõudsin omale võilillepärja jälle teha. Ja kohutsime veel teiste inimestega ja ei lõbus oli. Ilmaga oli megalt vedanud. Jätsin oma kingad lihtsalt kuhugile teeäärde ja läksin paljajalu edasi. Kuskil 3h hiljem jõudsime siis randa, kuhu kõik kohale olid tulnud. Randa pääsemiseks pidi pileti ostma :D Kella 18 paiku olid juba kõik väsinud ja rand täitsa inimtühi. Kuna meil oli 10km tagasi kõndida, siis haarasin teepealt oma kingad kaasa. Igaljuhul tundus see teekond ikka maru pikk. Otsustasin hääletada, korra sain siis oma näpu püsti, kui tuli meelde, et yfu reeglid ei luba. No mis siis ikka, kõndisime siis edasi, aga lõpuks tuli meile keegi ikka autoga järele :)
   Hommikul vaatasin, et kinga tallas reaalselt augud, nii suured, et saan läbi kingade vaadata nüüd :D

 

mu rongifotoshoot :D

nii ta algas ja

 

 



Reedel siis midagi vist ei teinudki, sõitsin koju ja nägin, et Jonas on Indiast tagasi tulnud, hea meel selle üle :) Laupäeval sõitsin jälle Münsteri. Tegime elektrigrillil süüa, shampinjonid ftw :D Igastahes õhtul sõitsime Alexiga Aschebergi :)

 

4.mai

Peale hommikusööki sõitsime mama ja Alexiga minu viimasele YFU kohtumisele. Jea, leidsin uusi sõpru ja kohtasin vanu. Nägin näiteks Grace-I, kellega Berliinis tuttavaks saime. Kuna ta on Mehhikost, siis ma olin juba leppinud, et ma teda enam kunagi ei näe. Aga mama ütleb, et me kohtame kõiki elus 2x....

 

Meeting oli hästi, hästi ilus ja armas. Tegime väikse tänukontserdi hostperedele ja pärast seda oli grillipidu. Jälle shampinjonid :) Ilm oli ülimalt ilus, kingad autosse ja läksime kuskile järveäärde ja loodusparki ja super lihtsalt, sain veidi looduses olla :)

 

MINU EESTI !

 

Jätsime hüvasti Danielaga Lätist, kellega alles paar tundi tagasi üldse tuttavaks saime. Vahest tunned lihtsalt kohe oma inimesed ära :)

 

 

lihtsalt õnnelik looduse ja ilusa ilma üle :)

 

 

Õhtul helistasin koju emmele ja täiesti spontaanselt sain ka Mammu ja tädi Kristiga rääkida, ikka lahe on, kuigi sõnad kohati lihtsalt meelde ei tule :D

 

Ja siis esmaspäeval sai jälle kooli mindud. Natalial oli sünnipäev ja chillisime sellel nädalal 4 päeva 9.klassis, kuna meie enda klass Berliini sõitnud oli. Ma muide olen selle nädalaga tõesti tundnud, et kool on kuidagi huvitavaks muutunud. Isegi kui ma ei keskendu, saan julgelt 80% tundides aru. Muidugi keerulisi tekste ja aineid nagu nt filosoofia, eriti ei mõista, aga esimeste kuudega ei anna üldse võrreldagi :)

 

Teisipäeval ja neljapäeval käisin ka Münsteris. Teisipäeval sain Heleniga üle pika aja kokku. Nii tore on ikka lihtsalt lobiseda kellegagi, keda 100% usldada saad. Ikka pean veelkord mainima, et paremat tugiisikut ei oskaks soovida <3

 



 

 

Tänasel reedel on Ginol 29. sünnipäev. Selle auks ka ülalpool olevad pildid! Kahjuks ma ise tema peole täna ei jõudnudki, sest otsustasin Natalia peo kasuks. Vend sai mulle taksot teha ja pidu ise oli ka lahe, kuigi pool rahvast ainult portugali keeles rääkis :D

 

 

Igaljuhul olen ma nüüd väga väsinud. Ülimalt tegus ja tubli nädal on olnud. Nüüd kavatsen lõõgastuda ka terve nädalavahetuse. Super, et jõudsin blogi ka tehtud :)

 

Head ööd armsad eestlased, ma igatsen teid! <3