Reede hommikul bussis, kuulasin muusikat. Aga kuna olin eelmisel õhtul trennist tulles oma McFiti kaardi telefonikotti pannud, siis see kukkus sealt välja. BUSSI RADIAATORI TAHA :D loomulikult ma ei saanud seda sealt enam kätte. Uus kaart läheb 20€ maksma. Kuidagi tobe. Aga mis siis ikka, lohutasin end sellega, et elu ongi ebaõiglane :D Kui olime pool teed sõitnud, siis pidime seisma jääma, sest teel oli avarii. Saime sealt umbes 5minutiga mööda. Ja kuskil 1km edasi seisime jälle, sest seal oli teine avarii. See oli juba tõsisem. Kuna suur veok oli teel risti ees, siis me ei mahtunud mööda ka. Veerand tunni pärast õnnestus bussijuhil ümber keerata ja teist kaudu sõita. Mind paneb imestama, kuidas need lapsed seal bussis reaalselt õnnelikud olid, et 15min hiljem kooli jõudsime. Nad isegi plaksutasid :/
Tegelikult mul läks ka hästi, sest kui me seal ummikus olime, õnnestus mul mingitmoodi oma kaart radika tagant välja urgitseda. Eks see vist natuke koomiline nägi välja, aga otsustasin, et mind ei huvita ka, mida need avarii peale plaksutavad lapsed minust arvavad...
Pärast kooli tahtsin ühte tehnikapoodi sõita, vaatasin siis netist aadressi. Kuna seal bussipeatuse nime polnud, siis mõtlesin et sõidan lihtsalt õigele tänavale ja jalutan õigesse majja. Mul on Münsteri kaart, aga see ainult kesklinna oma ning see poega tänav oli täitsa kaardi ääres. No okei, vaatasin peatuses, et nr 6 sõidab sinna. Just tuligi 6. Sõitsin siis rahulikult ka vaatasin aknast tänavasilte ja ajasin kaardil näpuga järge. Järsku vaatasin et täitsa võõras nimi ja ronisin bussist välja. Peatuses sain aru, et oleks ikka pidanud edasi sõitma. Aga järgmine nr 6 tuleb alles 20min pärast. Ok, mingi nr 72 tuli, mõtlesin, et sõidan sellega ühe peatuse edasi ja jalutan siis. Muidugi see sõitis linnast välja täiesti. Kiirteel olime. Ma olin nii ehmatuses sellest. Vajutasin paaniliselt stop nuppu, aga see peatus üldse ei tulnud. Kuskil veerand tundi hiljem buss peatus kuskil maanteel. Küsisin siis juhilt, kes oli õnneks väga lahke, et kuidas ma tagasi Münsterisse saan. Kuna mõnikord on nii, et kui tahad, et buss tuleks, pead ennem ette helistama sinna. Õnneks seal peatuses nii polnud :) ootasin siis seal maantee ääres, mingi autod signaalitasid. Ei tea, yfu ei luba hääletada meil :D Kuna mul oli igav ja telo alut vähe, otsustasin ise laulda. Järsku tuli kuskilt metsast mingi rulaga tüüp sinna, see oli nii naljakas, loodan, et ta midagi ei kuulnud :D
Igastahes siis lõpuks tuli see buss. Kahekorruseline oli, ronisin ikka ülemisele, plaaniga vaadet nautida. Istusin seal ja naersin enda üle. Mõtlesin, et enam ma sinna tehnikapoodi ei jõua. Tegin järelduse, et alati ei ole kasulik lihtsalt järgmise bussi peale istuda:)
Ja tänasel laupäeval sõitsin rõõmsa tujuga McFit-i. Olin juba ukse taga, kui mõistsin, et mu kaart on ju koolikotis. Sõitsin sama rongiga tagasi...
:D
valentinipäev :)
emme, millal priimulat aeda v6ib istutada?
No comments:
Post a Comment