Ma istun praegu koolis ajalootunnis (kolmap). No kohe üldse ei viitsi midagi teha. Ma reaalselt m6tlen, kui palju ma blogimisest puudust tunnen. Mul lihtsalt ei ole siin seda aega, kus ma istunoma läpakaga maha, kuulan oma lemmikmuusikat, joon teed ja oanen k6ik oma m6tted kirja. Ma olen harjunud, et blogi on minu viis l66gastuda. See on minu aeg. Minu m6tted. Mina ise.
Kui 2011 kevadel omale blogi tegin, tahtsin ma lihtsalt näha, kas ja mis sellest välja tuleb. Ma ei ole kunagi v6tnud seda, kui kohtustust. See on mu hobi. Ilmselt sellepärast ongi mu avalik blogi üks crapp, kuna ma ei tunne absoluutselt vabalt. Koguaeg käivad peast läbi m6tted, et kui paljus v6ivad mu m6tetest valesti v6i üldse mitte aru saada. Sest fakt on see, et minu puhul pole kohe kindlasti mitte tegemist mingi kirjanikuga. V6i üldse inimesega, kes ennast hästi s6nadega väljanedada oskab. Siiski mul on meeletult palju emotisioone ja ma naudin seda k6ike. Mu blogi aitab mul iseendast parema ülevaate saada.
Ja vot seda ma igatsengi. See, kui ma kord kahe nädala jooksul netis käin ja punktidena tähtsamad sündmused üles kirjutan... see pole see
No comments:
Post a Comment