Ämblikud

Saksamaal ei ole madusid, aga ämblikuid on siin palju. Ja need on kõvasti suuremad, kui Eesti ämblikud. Tegelikult on mul juba päris palju kogemusi saksa ämblikega olnud, aga üks päev oli minu toas väga suur ämblik. Ma tean, et ma olen seda ennegi 8elnud, aga see oli reaalselt kõige suurem ämblik, mida ma oma elu jooksul näinud olen. Jooksis üle põranda. Ainuke mõte, mis mul peast läbi käis, oli: miks just minu toas??

Läksin ütlesin siis Monile, et I've got a big problem, but its very very stupid. Ta sai kohe aru, millest jutt ja ytles: eh, I can help you. Võttis siis paberi ja topsi ja läks minu tuppa. Tuli sama rõõmsalt tagasi ja ütles, et see ämblik on liiga suur ja tema ka ei julge :D Läksime siis Pati juurde, kes ei mõistnud üldse probleemi tõsidust. Aga hea venna nagu ta on, tuli ikka appi. Moni ja Pati võtsid topsi ja paberi ja läksid minu tuppa. Ma seisin samal ajal Moni toa keskel, sest toa keskel ämblikuid tavaliselt pole.

Igastahes pärast viite minutit tuli Moni minu juurde ja ütles: Okay, I tell you the truth, we didnt catch it. Aga 2 minti hiljem tuli ämblik jälle välja ja Pati läks uuele katsele. Ma seisin ikka keset Moni tuba ja millegipärast hakkasin nutma, liiga palju emotsionaalseid pingeid vist :D

 Igastahes õnnestus vennal ämblik kätte saada ja r6dule viia. Ma olen siiamaani meeletult tänulik talle. Ja põhjus, miks ma seda siia yldse kirjutan ongi see, kui väga ming hämmastab see perekond. Kõik hoiavad nii kokku ja alati aitavad üksteist. Vahet pole, mis probleem on, kõik alati toetavad. Võib-olla hakkasin sellepärast hoopis nutma.
     Sest kui mul varemalt Eestis oli probleem mõne ämblikuga, siis 8eldi mulle alati, et see pole mingi teema ja et ma tekitan ise probleeme endale ja kuidas ma üldse hakkama kavatsen elus saada, kui ma juba ämblikute pärast nii närvi lähen jne. Aga päriselt, inimesed, selline jutt ei aita küll absoluutselt midagi. Ma tunnen ise ka ennast väga halvasti, et ma nii paaniliselt seda väikest looma kardan, aga ma ei saa sinna mitte midagi teha. Ja kui te ütlete mulle, et see on  põhjus, miks ma elus hakkama ei saa, siis tõesti, see ei pane mind ämblikut vähem kartma. Kui te aidata ei taha/saa/viitsi, siis pole vaja seda asja hullemaks ka teha... Ja ma nüüd tänan veelkord kõiki, kes on mind varemalt selle teema koha pealt toetanud ja minu jaoks paar minutit kulutanud, et ämblikut ära transportida. AITäH TEILE!!! :)