Minu 2 kuud Saksamaal

Tänaseks on möödunud kaks kuud sellest, kui istusin lennukile ja alustasin täiesti teistsugust elu siin, Saksamaal. Kaks kuud sellest, kui ütlesin head aega k6igile kallitele inimestele, kes alati minu k6rval on olnud. Kaks kuud sellest, kui vaatasin viimast korda lennukiaknast Eestimaad. Vaatasin nii kaua, kuni akna taga ainult pilved olid. Nii palju pisaraid voolas mööda mu p6ski alla. See k6ik tundus nagu mingis unenäos. Unenäos, kus sa ei tea, mis järgmisena juhtub ja mis sinust l6puks saab. Unenäos, kus k6ik on v6imalik.

Nüüd sellele tagasi vaadates, ma m6tlen, et ma polnudki kurb. Lihtsalt see k6ik tundus väga väga hirmutav: Ma lähen üksinda uude riiki. Ma ei oska keelt ja seal pole mitte ühtegi minu inimest. Mitte ühtegi inimest, kellega ma harjunud olen. Mitte kedagi, kelle juurde saan iga murega minna. Need, kes on nagu osa minust. Neid lihtsalt pole. Ma kartsin, et ma ei saa üksinda hakkama. Ma kartsin et see k6ik saab olema meeletult raske. Ma lihtsalt kartsin k6ike ja sellepärast olingi kurb. Kurb ja segaduses ja hirmunud. Lennukis m6tlesin, et k6ik mida ma praegu tegema pean, on edukalt oma hostpere juurde j6uda. Et siis on vähemalt midagigi kindlat. Ja ma ei ole pidanud pettuma. Alates sellest hetkest, kui minu rong 2.augusti pärastl6unal Göttingeni rongijaama j6udis, on minu vahetusaasta olnud Suurepärane! :)

Ma olen siin olnud kaks kuud, aga tundub nagu ma oleksin juba väga ammu Eestist ära tulnud. Ma nagu ei mäletagi vahepeal, kuidas ma olin harjunud elama ja millised inimesed mu ümber olid. See k6ik mis Eestis oli ja milline elu seal on. See on kuidagi nii kaugel. Ma ei saagi aru. Mul ei ole seda tunnet, et ma lähen tagasi ja olen jälle osa sellest süsteemist. Samas mul ei ole seda tunnet ka, et ma nüüd olengi siin ja jäängi. Endiselt on nagu tunne, et ei tea mis ees ootab ja et k6ik on v6imalik. Aga suur erinevus on selles, et enam ma ei karda.  See ei ole hirmutav. V6ib-olla ma tunnen ainult hetkel nii. Aga t6esti, ma ei muretse selle pärast, mis tuleb ja kuidas see aasta möödub. Ma arvan, et ma hakkan harjuma m6ttega, et ma olen vahetus6pilane. Ma arvan, et ma nüüd tean, mis tunne on olla vahetus6pilane. Ma tunnen ennast vahetus6pilasena. Ja see ei ole mitte midagi, mida ma eelnevalt arvasin, et see on. Seda ei saagi ette kujutada. See lihtsalt on. Ma lihtsalt olen :)

See kuidas ma siin elan. Kuidas ma ärkan igal hommikul ja lähen kooli. Kuidas ma istun tundides ja midagi aru ei saa. Kuidas ma 6pin uut keelt ja kuidas ma iga päev praktiseerin. Kuidas ma koguaeg midagi teen, see k6ik tundub nii loomulik. Ma isegi ei m6tle, kas ma tahan seda teha v6i kas see on vajalik. Ma tean ainult, et mulle see sobib. Mulle sobib k6ik. Ma ei arva enam, et alati peab olema k6ik planeeritud ja plaanipäraselt minema. Ma ei arva, et ma tean mis on k6ige parem lahendus. Ma ei arva, et keegi üldse seda teab. Ma ei ürita muuta asju, mida ma nagunii muuta ei saa. Ja ma ei muretse ette. Probleemide pärast, mida v6ib-olla ei tulegi. Ma lihtsalt lähen vooluga kaasa ja k6ik loksub ise paika :)

Lugesin nüüd ise ka, seda, mis siia kirjutasin. K6ik tundub kuidagi nii lihtne ja rahulik. Ma tavaliselt ei kirjuta nii, aga ma t6esti m6tlesin täna pikalt selle peale, mida ma siin oldud kahe kuu jooksul olen tundnud ja kuidas k6ik muutunud on. Ma tunnen ennast väga hästi ja rahul. Eks näis, kas ja kui kauaks see nii jääb.

Nad ütlevad, et kuskil pärast kahte kuud tuleb esimene raske aeg. Sest hakkad juba k6igega ära harjuma ja elu muutub rutiinseks. Teine raske aeg pidavat olema j6uludel. Ning kolmas raske aeg siis, kui tuleb hakata tagasi kodumaale s6itma. Eks me näe..

and when the night is cloudy, there is still a light that shines to me
shine until tomorrow, let it be
there will be an answer, let it be