Eel, eel, eel, eelviimane nädal

Kuidas mul siis läheb

Kuigi viimased 2 postitust on kergelt kurvameelsed olnud, siis sellegipoolest ma ütleksin, et naudin iga päevaga oma siinset järelejäänud aega veelgi rohkem. Muidugi tuleb kurbi hetki tihti ja siis aitabki blogi kirjutamine, aga palun ärge mõelge, et ma nüüd siin kurb ja masendunud olen. Vastupidi, ma kasutan tõesti igat päeva ja mul on lausa nimekiri asjadest, mida veel teha tahan :)

ilus:)

üks vanem pilt :)

alex, gino, hoda, megi

Muidu, koolinädal teisip-reede oli täitsa hea ja tubli. Ainuke probleem, et ikka väsinud olen, aga eks ta nii peabki olema, kui pärast kooli veel hilisõhtuni ringi trippida :D

Teisipäeval sõitsin Münsterisse ja algul päevitasin ja siis saime Alexi, Gino ja teistega kokku ja läksime rannavõrkpalli mängima. Mu randmed ikka ei lase korralikult, aga siiski oli tore ja ülimalt soe ilm!

kes siis kingi kannab, kui asfalt soe on?

Kolmapäeval käisime Alexiga kanali ääres, kus ma veel käinud polnud. Sinna tahan veel ujuma ka minna, ma kolmapäeval oma külmetuse pärast veel ei julgenud :)

minu koolitöö, kui õuest lehe tõin ja ka paberile kleepisin. fotosüntees ikka :D

Neljapäeval grillisid poisid koos koolisõpradega ja ma liitusin ka siis mingiaeg nendega. Sain ühe tsehhi tüdrukuga tuttavaks, kes on supertore ja energiline ja siiras ja lõbus. Igaljuhul klapib meil väga hästi ja juba oleme plaane teinud tulevaks nädalaks :)

Siis reedel sõitsin jälle Münsterisse ja mingi hullem kamraad oli rongivastas mul :D lõbus ja tuju hea, kuigi vihma sadas. Kell pool 19 juba sõitsin Aschebergi ja läksime mamaga koori. Ilmselt siis viimane kord oli see...natuke kurb. Ave Mariat laulsime muidu..

Laupäeval varakult mama ja papaga teele. Nad sõitsid siis Clausthali, kus Michi elab, kuna ta nüüd kolib, siis nad läksid appi aitama. Ja minu viisid nad muidugi Göttingeni mu keelelaagripere juurde. Ma olen nii õnnelik, et sain neil veelkord külas käia, see perekond on tõesti kõige armsam pere üldse! Ohh, ma olen ikka veel oma mõtetega Göttingenis. Kuidagi nii harmooniline on seal olla :D Ei oskagi nagu kirjeldada, lihtsalt minu inimesed ja minu linn. Ohhjah. Läksime Paulinega linna jalutama ja mul jõudis esimest korda kohale, kui kaua ma ei ole tegelikult Eestis olnud ja oma pere näinud... Mäletan ju veel, kui vahetusaasta alguses Göttingenis olin ja alati mõtlesin, et nii palju on veel ees ja et nii pikk aeg ja nii...

saksa ilm :D

Õhtul võtsime Mascha (esimene inimene, keda saksamaal kohtasin, tema oli mul 2.august 2013 lennujaamas vastas) peale ja sõitsime koju. Grillisime, sõin esimest korda vegetaarseid vorstikesi. Pauli, Carlotta ja Mascha ei söö ka liha ja nii ma siis huvi pärast proovisin neid vorstikesi. Muidu maitsesid täitsa hästi, aga mul on ikka raskusi nende ajade söömisega, mille puhul ma täpselt ei tea, mis seal sees on...

Õhtul hiljem vaatasime veel ühe komöödia ja spatti ära. Sain ilusti välja magada. Naja, kella 10ni. Eestis ei oleks seda iial väljamagamiseks nimetanud :D Peale hommikusööki läksime mäe otsa lossi vaatama. Täpselt nagu eelmine kord, ka pühapäeval :)

Ja siis pärast lebotasime veel niisama, kuni mama ja papa mulle järele tulid. Pauline pere ütles et ma räägin nii hästi ja soravalt. Mul on ka ülimalt hea, meel, et nende inimestega nüüd nii hästi lobiseda saan. Tundsin ennast seal veelgi paremini, kui vahetusaasta alguses :) Pauli üllatab ka ikka. Nimelt ta eesti keel on endiselt väga heal tasemel ja kui kahekesi olime, siis ikka üritasime rääkida, kuigi ma ütlen ausalt, mul tuleb saksa isegi kergemini hetkel :)