Keskaastaseminar ja minu 17 | Berliin

Alustame siis algusest. Berliini kohale jõudsin ilusti. Kohe esimeses rongijaamas põrkasin ühe Slovakkia tüdruku Floraga kokku ja järgmises jaamas haakusid külge veel Adele Prantsusmaalt ja Fryd Norrast. Ütlesin, et tere, mina olen Megi ja tulen Eestist. Selle peale ütles Adele täiesti puhtas eesti keeles "kuidas läheb". (tervitused Karina, kui sa seda loed :D) Ma olin nii shokis sellest, lihtsalt üliarmas, et keegi on midagi ära õppinud :) üleüldse tuleb mainida, et Eesti on juba väga populaarseks saanud. Reaalselt kõik inimesed meie seminaril olid Eestist kuulnud. Isegi Mehhiko ja Tai rahvas:)

Kui me lõpuks oma seminarimajja jõudsime, nägin kohe Helenit, kes mind kallistama jooksis :) Pidime seal mingeid pabereid täitma ja allkirja kirjutama. Nägin oma nime all Rita nime ja et seal oli juba allkiri. Kohe hüüdsin, et ohh Rita on juba siin, et ma pean teda nägema. See naine siis ütles, et kirjuta ikka allkiri ära kõigepealt :D kuidagi käte värisedes sain hakkama. Kui ma lõpuks Rita toa üles leidsin, pistsin pea uksest sisse ja nägin kohe teda. Ühtegi sõna eesti keeles meelde ei tulnud, vaatasin talle otsa ja ütlesin lihtsalt du :D Kui Rita mu ära tundis jooksis ta kohe minu juurde ja no see oli parim tunne lihtsalt. Mitte ainult see, et sain oma sõbrannat näha. Vaid see kõik. Kuidas me koos saksamaale tulime, lennukis nutsime. Oma esimesed saksakeelsed sõnad selgeks õppisime. Kui palju me läbi oleme elanud. Ja kui sarnased me oleme. See jällenägemise tunne on kirjeldamatu, sest me kõik oleme millegi nii suurega hakkama saanud. Me oleme nii muutunud, nii palju targemad. Kuigi tegelikult ikka ja alati need samad...

Iga päev toimusid meil workshopid (AG). Üldiselt ma ütleks, et Eesti Yfu omad on paremad ja huvitavamad. Aga võib-olla on asi minus ja mu kehvas keeleoskuses :) Igastahes, millest ma rääkida tahan, on kõige esimene AG, mis toimus juba esimesel õhtul. See oli siis nii, et pidime kõik silmad kinni panema. Ja meie juhendaja luges teksti. Alustades sellega, kuidas vahetusaastale tulime, keelelaager, perega kohtumine, esimene koolipäev, jõulud, tagasi koolis jne. Ta esitas pidevalt küsimusi stiilis; kas sa olid rõõmus või tundsid koduigatsust / kuidas oli esmamulje sinu uuest linnast / kuidas sa tundsid ennast oma uues toas jne jne. Ühesõnaga, nii mõtlesimegi seal kõik oma aasta üle järele. Kui aus olla, siis ega ma ei olnudki varem niimoodi detailselt mõelnud, et mida ma tundsin ja et kuidas kõik muutunud on....Nojah, igastahes kui silmad lahti tegin, nägin, et kõigil teistel on ka pisarad silmas, ka poistel. Ei oskagi täpselt öelda, miks see nii läks, aga õpetajad tundusid sellega juba harjunud olevat :D

Teisel päeval toimus meil alustuseks bussiga giidituur Berliinis. Kui me müüri ääres väga aeglaselt sõitsime ja kurb muusika mängis ja giid tasakesi seletas, mida see müür ja kõik temale tähendab. Kõik olid täiesti vait. Lihtsalt vaatasime aknast välja ja väga kurb oli kuidagi... Aga muidu oli tore see bussisõit, ei pidanud ise ennast liigutama ega välja külmakätte minema :D

Vasakult: Oxana(Moldova), mina, Fei(Hiina), Gamsai(Tai), Rita, 2tüdrukut Taist, Adele(Prantsusmaa), Malique(USA)

Päevaprogramm oligi üldiselt päris tihe. Tegime ikka oma AG-sid, vaatasime Berliini Müüri filmi ja veel paari filmi, millest ma aru ei saanud. Teisipäeval käisime National Galleries. Kunstimuuseum on see. Väga ilus. Hiljem oli meil vaba aeg. Aga reaalselt hakkas rahet sadma. Ja mitte lihtsalt rahet, vaid väga pöörast suurt rahet. See oli nii suur, et tegi haiget täiega, kui pähe sadas :D Pärast sadas vihma ja no mis sa ikka teed, läksime shoppasime :)

siis kui rahet tuli :D

Meid oli seminaril kokku 34. Nii palju erinevid inimesi ja kordagi ei hakanud igav. Üsna palju aega veetsin Ritaga ning Oxana ja Slavikuga Moldovast. Mis siis tähendab seda, et sain korralikult oma vene keele oskused proovile panna :D Kuna ma enamusest siiski aru ei saanud, olid nad nii nunnud ja ikka tõlkisid mulle, et millest jutt käib :D

Vasakult: Malique, Adele, Oxana, Emma(Šveits), Rita

Vaskult: Fei, Emma, Oxana, Rita, mina, Adele, Kaloyan(Bulgaaria), Grace(Mehhiko)

Tai rahvas :D

Kohki Jaapanist ja Fei Hiinast <3

Oxana ja Theresa(Kellegi hostõde)

Kolmapäeva õhtul lebotasime Slavikuga diivanil ja vaatasime, kuidas Mehhiko rahvas jaapanlastega gangnam style tantsib. Kui järsku tulid kõik sinna ja seisid minu ümber ringi. Isegi kuri onu ja kõik teised juhendajad olid ka seal. Ma olin nii segaduses, aga kell sai täpselt 24 ja nad hakkasid laulma. See oli lihtsalt meeletult armas. Loomulikult mul olid jälle pisarad silmas kui nad ükshaaval mind kallistasid ja õnne soovisid. Ja kui ma siis oma tuppa läksin, siis voodi peal olid kaardid ja kirjad, mis mu toakaaslased olid teinud. Need kõik emotsioonid, lihtsalt uskumatu, et ma olin neid inimesi ainult 4 päeva teadnud... :)

Hommikul söögilauas lausid nad kõik uuesti ja Helenil oli mulle kingitus ka. Kõik ütlesid, et mul on ilus kleit ja no mul oli kohe selline tunne, et täna on minu päev :D

Ja oligi, sest juba sõitsimegi linna, et külastada Bundestag-i maja ja kõike muud huvitavat. Terve päeva oli lihtsalt super ilm!!!!! Pärast kui üks poliitik oli meile ekskursiooni teinud, jaotati meid gruppidesse, et saaksime linnamängu teha. Meie grupp läks esimese asjana muidugi sööma. Tund aega ootasime, aga tasus ära! Minu esimene ja loodetvasti mitte viimane döner vegetarisch. Super maitsev oli, kuigi ma järjekordselt lõpuni ei jaksanud :D
   Kuidagi saime oma linnamängu ka tehtud. See oli tegelikult ülilahe, sest saime veelkord kõiki vaatamisväärsusi näha. Kahjuks minu kaamera on nagu on. Kui kunagi paremad pildid saan, siis teen veel eraldi postituse :)

Wiedemann elab edasi!!

ärge küsige selle mütsi kohta :D

Õhtul läksime restorani, kus ma sain traditsioonilise berliini õlle ära proovida. Berliner Weize oli selle nimi, Ja ausaltöeldes, maitseb see nagu suhkruvesi... Aga proovima pidin :D Hiljem läksime klubisse ja see Radler mis mulle toodi oli ikka mega suur. Aga vähemalt maitses hästi :D

Igaljuhul oli mul suurepärane 17. sünnipäev! Aga eks muidugi igatsen ka oma eesti rahvast. Sest te olete parimad! Kes veel ei ole näinud, siis palun :)

Reede hommikul jõudis kohale, et ongi seminar läbi saamas ja et enamusi neist inimestest ei näe me enam kunagi. See oli ausalt kuidagi väga ootamatu ja šhokeeriv mõte. Aga hüvastijätud on üks osa vahetusaastast...
    Hommikul tegime AG ning siis oli vaba aeg. Õhtul kell 19 algas meie lõpupidu. Kella 3 ajal jõudsime magama. Ja kell 8 juba hommikusööki. Siis pakkisime kohvrid ja algaski meie tunniajane hüvastijätt. Kurb, aga ma olen nii tänulik, et mul oli võimalus neid inimesi tundma õppida. Kuigi mõnedega näeme YES-il (Year End Seminar), ei taha keegi meist koju minemise peale mõeldagi...

Meie AG grupp. 

Vasakult: Kate(Holland), mina, Natalija(Serbia), Cathleen(kellegi hostõde), Flora(Slovakkia), Grace(Mehhiko), Banethita(Tai), Jose(Ecuador), Agnes

minek

Rongisõidud 4h läksid tegelikult üsna kiiresti. Olin omas mullis ja kuulasin niisama muusikat. Kui Aschebergi jõudsin, siis oli rongis üks lepatriinu ja koos ühe onuga aitasime ta õue :D Papa oli mul vastas ja küsis esimese asjana, et kas mul oli ämblik käes või mis :D Igastahes papat näha oli nii armas, ta kohe tuli mind kallistama ja võttis mu kohvri ja ohhh ma olen nii õnnelik siin :)

Kui koju jõudsime ja uksest sisse astusin, siis oli päriselt selline tunne, et jõudsingi koju. Mama soovis ka mulle õnne ja Michi ning Carina olid ka seal. Kõik ütlesid jälle, et mu kleit ilus on :P Sain oma uue kohvri LÕPUKS kätte!! Tänud kõikidele inimestele, kes ennast sellega vaevanud on! Mu 3 hostperet, Masha ja Michi sõber, kes sellele lõpuks Göttingeni järele sõitis! Ja siis olin veel paar kirja Eestist saanud. Superarmas ja aitäh, kes aega leidsid :)
     Mama oli forelle küpsetanud. Kas saab midagi paremat olla? Üleüldse mama oli kõik nii ilusaks teinud ja lilli korjanud ja minu lemmik söögid kõik ja woww. Sõime ja lobisesime. Ning siis muidugi tort. Ma ju tean kui vähe aega mamal on, ei suuda uskuda, et ta seda kõike minu jaoks oli teinud :)

Aga ega meil tegelikult ei olnudki palju aega. Käisin kiirelt pesus ja juba paarutasime Münsterisse. Sõit siis Moni kooli kontserdile. Tahtsin nii väga õde näha. Ja õnneks nägingi kohe, enne kontserdit. Ehk siis natuke veel chillisin seal ja juba sõitsingi Alexi juurde.
   Väga nice õhtuke oli, sain oma peo ka ikka sõpraderingis peetud. Nad kiitsid mu keliti :D Kuna Münsteris oli veel viimast õhtut Tivoli, siis läksime loomulikult karusselliga sõitma ja suhkruvatti sööma. Ülivinge oli, Jan võitis koguaeg nendest õnnemängudest aina suuremaid kaisukarusid ja üleüldse kuidagi chill oli. Kusjuures kõik asjad on reaalselt palju odavamad, kui Eestis Tivolis. Jaa igastahes mingil hetkel me ei leidnud Jani ja Ninat enam ja telefonile nad ka ei vastanud. Kell oli ka juba päris palju ja jalutasime siis niisama läbi vanalinna bussijaama. Nii soe ja ilus oli. Ma polegi varem öösel Münsteris jalutanud :)

enne tivolit, igaljuhul väga rahul oma nartsissiga :D

Pühapäeval lendasime jälle linna live ja pärastlõunal sõitsin Aschebergi. Koristasime õdede ja vennadega teise korruse ära enamvähem ja tegime süüa ja olime muidu tublid. Kusjuures vanemad olid naabrite juures peol :D

suve pildistamas :)

Esmaspäeval ehk eile koolis olid Micki ja Maggi mulle üllatuse teinud. Ja Natalial oli ka üllatus. Aitäh, aitäh veelkord kõigile!! DANKE :) Aaa ja kleit meeldis ka sõbrannadele :P
    Peale kooli sõitsin Müntsterisse. Esimese asjana läksin panka ja sain teada et ma olen vaene :D Tegelikut on see kõik sellepärast, et Berliinis ei leidnud ma reaalselt mitte ühtegi pangaautomaati ja mul ei olnud õrna aimugi, kui vähe ma kulutada võin. Vat siis suurlinnaelu :D
    Igastahes siis läksin raamatupoodi. Sest ma hakkasin nüüd poola keelt õppima. Kirjutasin seal siis mõned väljendid ja üritan neid nüüd pähe õppida, kui koolis igav :D
    Ja ja siis sain Alexiga kokku, kuna väljas oli megasoe, siis läksime kohe Aasee äärde päevitama. Ülisuper!