Nii vaikseks kõik on jäänud
Su ümber ja su sees
Mis oli, see on läinud
Mis tuleb, alles ees
Päev pole, öö ei ole
Silm nagu seletaks,
kui kuskil mäenõlval
sa üksi seisataks
Ja ümber nagu tuuled
su üle juttu aaks
Ei mõista siiski kõigest
sa nagu aru saaks
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi
Ja ohkad endamisi
ja ohkad jällegi
No comments:
Post a Comment